Aretus ei ole juhus. See on vastutus.

Kui sa otsid siit nunnusid kassipilte ja üldiseid nõuandeid stiilis “anna head toitu ja armasta oma lemmikut” siis neid leiab internetist küll. Siin räägime millestki sügavamast.

Ma olen veterinaarassistent, Scottish Straight tõu aretaja ning tõukassiühingu Fennica Cattus juhataja. Minu argipäev ei koosne ainult kassipoegade silitamistest, toidu ette panemistest ja müügipiltide tegemisest – see koosneb ka analüüsimistest, otsustest ja enesetäiendamisest. Vastutusest, mis ulatub aastate taha ja ette.

Ma ei ole teadlane, aga ma ei tee ka otsuseid emotsiooni pealt.

Minu maailmas tähendab aretus:

• populatsioonigeneetikat, mitte “ilusad vanemad = ilusad pojad” loogikat
• terviseriskide ausat kaardistamist, mitte nende peitmist
• pikaajalist strateegiat, mitte pesakonna kaupa mõtlemist
• kriitilist analüüsi ka enda töö suhtes

Siin blogis:

• lahkan aretustööd nii, nagu seda tihti ei julgeta teha
• räägin haigustest, kandlusest ja riskidest ilma suhkrukatteta
• kirjeldan oma aretusmetoodikat ja otsustusloogikat
• selgitan, miks mõni “traditsioon” ei tähenda automaatselt head praktikat
• tõstan esile küsimusi, mis teevad aretuse paremaks, mitte mugavamaks
• blogi eesmärk ei ole kõigile meeldida, see püüab olla aus.

Oluline märkus: Siin avaldatud seisukohad põhinevad minu praktilisel kogemusel, erialasel enesetäiendusel ja isiklikel tõlgendustel. Need ei pruugi alati kattuda teiste arvamustega – ja see ongi normaalne.

Felinoloogia ei arene vaikimise kaudu. See areneb arutelu, analüüsi ja vastutuse kaudu. Kui sa tahad mõista, mitte lihtsalt uskuda — siis oled siin õiges kohas.